Esimene tõsine "vanast uus" projekt

Niisiis. Soetasin endale juuli alguses ühest mitte eriti kvaliteetse taustaga kohast mustad rihmikud. Käisin nendega reipalt kodus ja samuti said popid jalavarjud 2 nädalat Valgemetsa radasid tunda. Pärast laagrit leidsingi, et üks kontsadest on hakanud ikka jube palju vajuma ja pragunema ning andsin seega enne Folgile kihutamist neile super atakiga esmaabi. Esmaabi pidaski vaid ausõna peale ning pühapäeva õhtuks, Water Tower Bucket Boysi konsa eel vajusin üha sügavamale mulda ja muru sisse ning heitsin sussid jalast. Lõpuks olen nüüd kodus ja saan puhata ning inspireerituna ühe neiu samasugusest jalanõude ümberehitamise projektist (tšekka välja:  http://lass-uns-tanzen.blogspot.com/2012/02/1-1-1.html ) võtsin vaevaks ka oma muidu pealt nii terved jalatsid ära remontida.


Kuna ilm oli hea, alustasin kätetööga õues trepil.

Parandust vajavad kingad:

Võtsin vanad tallad alt ära. Ilmselgelt on tegemist jama tööga, kui minusugune nääpsuke paljaste kätega kingadelt tallad ära suudab kiskuda. :D

Seejärel käik kaltsukasse. Sobitasin oma rihmikutele erinevaid kingi alla ning õige pea leidsin ideaalsed, eelmiste taldadega täiesti sarnased, ent vastupidava puust tallaga suveplätud, mida oma projekti tarbeks lammutada.

Siis sattus mu kingsepatööle peale isa, kes pakkus oma mööbliliimi kasutamiseks. Need pärlite ja litritega pealised harutasime ka paljaste kätega lahti ning liimisime uued tallad ja vanad rihmikud kokku. Nüüd on põhimõtteliselt aja küsimus, kas projekt ka "vett peab". Puust taldadele annaks ju ka veel naelad sisse lüüa :) Vahepealsest protsessist sõna otseses mõttes unustasin pilte teha.

Ja suvi võib lemmikjalatsite seltsis jätkuda! :)