Kolisin

aadressile: https://omatuuli.wordpress.com :)

Sall valmis enne südasuve

Aeg läks, aga asja sai. Kokku kulus pisut alla kahe rusikasuuruse lõngakera. Ausalt, need ümbrised on juba kuskil veebruarikuises prügikastis, pole enam halli aimugi, mis firma, toon või paksus. Töö venis koguni nii kaua, et ühel hetkel salli taas kätte võttes, istusin paar minutit vardad pihus ja pidin mustrikäiku hoolega meelde tuletama (sest harutamises pole ma just eriti kõva kärbes). Ma ei mäletagi, miks mingil hetkel motivatsioon nii ära kadus. Taipasin, et pole siiski vist päris minu tooni kaelasoojendaja valmimas. Lõpp-produkti selfie ikka ka, eks otsustage ise, kas sobib :-)

Mis Teed?

Minna läks nüüd Inglismaale õppima ning kingituseks (nagu seal maal seda veel vähe oleks), tegin kaasa teed. Olgu veel öeldud, et ma olen suhteliselt kehv protsessi jäädvustaja, ent blogid, kus ka eseme valmimise etappidest pildid on, meeldivad mulle hulga rohkem kui ainult valmis esemetega veebilehed.

Punase kanga, millest teekotid valmistasin, proovisin enne ka keedetud vees järele. Lõikasin väikese tükikese, valasin keeva veel peale ja segasin ringi - äkki annab maitset, värvi vms. Õnneks ei eraldunud miskit ning seega maalisin šablooni järgi südamed riidetükile, õmblesin piirjooni mööda peaaegu(!) kokku ja lõikasin varuga välja.

Lõppu ei tohi kokku õmmelda - teepuru läheb seda kaudu sisse :)

Alles nüüd võib :) Lõpp ilusti käsitsi kokku.

Nüüd jäi pikk osa vahelt ära, ent lühidalt toimisin nii:

Otstsin netist (Kadi aitas ka :) erinevaid pildinalju inglise keele üle. Peene tindipastakaga joonistasin need paberitele, lehe teisele küljele läks tee nimi. Ühendav niidike klambrilööjaga paberi külge ning teine ots nõeludes teekoti külge. Pildil peaks olema põhimõtteliselt kõik asjad, mida selle jaoks vaja läks.

Ja nagu ikka - kinkisin asja ennem ära kui kõik üles pildistasin. Kompoti juurde käis ka kruus ja tundus, et saajale meeldis :)

Õhukesed kindad

Pean täiendama veel kindad-käes täisoutfiti pildiga. Halli mantli taustal on nad tõeliselt lahedad. Emme sõnul natuke karjuvad, aga minule meeldib. Täpselt piiri peal.

Fotoalbum

Oma kalendrikaante eeskujul kaunistasin Idale sünnipäevaks fotoalbumi. Lõpptulemus jäigi üles pildistamata (lisasin veel mõned vildist linnud ja pärlid, nägi hoopis ilmekam välja).

Kingikoti plätserdasin küünelakitäppidega üle.

Kaua oodatud kaunikene

Leidsin Internetist järjepanu igivanu Stingi ja The Police pilte - üks vingem kui teine! 

Vaimustus paisus nii suureks, et otsustasin ühe neist photoshopis värvidega 21. sajandi khuuliks t-särgi pildiks tuunida ja läksin lasin endale sellest otsemaid t-särgi teha. Olen sellest pluusikesest nii kaua unistanud ning nüüd tundus, et sattusin õige pildi ja autogrammikese otsa. Isetehtuks võib lugeda siis pildi kokku klopsimist (värvide ja teksti lisamine), särgiteo uhkuse saab siiski endale Private shirt . Kujundasin umbes 5 pilti ja abivalmis teenindaja aitas parima välja valida. Ei ütleks, et lõpptulemus näeb kehvem välja kui mõni nö päris poesärk :)

Mu mütsil on kolm nurka...not

Jaanuaris-veebruaris kootud müts sai tuleproovi Amsterdami reisil.

Harutasin mütsikest ikka kordi ja kordi lahti, enne kui rahule jäin nii mustri kui ka suurusega. Ei tea, milles kala oli - pidevalt läks midagi viltu. Ja praegugi mõtlen, et läksin vist pisut hoogu ning mütsitutt hoiab veidralt püsti. Oh rist ja viletsus :D Lõnga kulus veidi alla 100g ning käsitööpoodi jätsin selle eest 2 x 1.99.-

Päevikukaaned

Poes olid kõik 2013 aasta kalendermärkmikud poole hinnaga. Pärast pikka tuhlamist, leidmata 100% nii kaane kui sisu poolest istuvat kalendrit, ostsin ühe suvakaantega ja meisterdasin ise uued ümber.

A4 suuruses villakanga tükk 0.69 eurosenti. Rohekad paelad järgi jõuluaegsest meisterdamisest. Nööp juhuslikult Eestist kaasa võetud asjade hulgas. Kummiriba poest ostetud plätude küljest rippuvalt sildilt. Pärlike jõulukaardilt, mis kellegi teiste poolt prügikasti oli visatud. Hahaa! Rotikaaned.

Ümbertöötlus

Esimese Saksamaal teenitud palga eest sai pisut hullutud H&M-is ning see lilleline viisakam pluus oli üks neist, millele mu pilk naelutus juba eskalaatoriga naistekorrusele sõites. Mõned riietusesemed lausa on sellised: näed juba kaugelt, et ilma selleta sa poest ei lahku. Muidugi oli see uue kollektsiooni hulgas ning poodi sisenedes paremal, üleval. Kas olete, muide, tähele pannud, et uue kollektsiooni esemed riputatakse alti välja kaupluse sissekäigust paremale (ja üldjuhul üles). Igasuguse ostupsühholoogia järgi pidid poodlejad sinna nurka alati esimesena vaatama & minema.

Esialgu nägi pluus väljas siis selline (pilt Internetist):

Minu seljas (käised üles kääritud ehk siis kergelt ära uppunud selle sisse :D):

Kuna aga see oli esimene sellise lõike ja kraega pluus minu garderoobis (kraed kohe ei oska kanda ning see ultramoodne lõige oli lihtsalt mu mõistuse ja kehavormide jaoks too much, veel.), siis...
1) käised lühemaks
2) krae ära
3) taljeosa kitsamaks
4) + vöö

Tulemus:

Mul tekkis endal ümberõmblemise ajal mitu korda küsimus, et miks ma selle pluusi üldse ostsin, kui peaaegu kõik selle juures ümber teen? No lilled on minu nõrkus... :) Eriti sellised.

Bassivõti ja leheke

...ehk Robert ja Kadi hakkasid helendama.

Jõulueelne mürgel

Kirjutamata reegel mu au-pairi peres on, et kõik teevad kõigile jõuludeks kingitusi. Mida aga kinkida rahamagnaatidele, kellel niigi kõik ja rohkemgi olemas? Isetehtud asju poest ei saa, seega...nägin küll kordades rohkem vaeva ning kaotasin tublisti unetunde ja närvirakke, ent lõpptulemusega olen isegi üllatavalt rahul. Täiskasvanutele küpsetasin ise trühvleid (kuigi nende sisu pole midagi suuremat kui martsipan) ja pakkisin käsitsi tehtud karbikestesse. Kuna pere õmblusmasinat maha kasutada ei saanud, siis lastele õmblesin käsitsi ja kaunistasin nimelised helkurid; isegi kaks öösi suutsin kuskilt välja võluda ning näpuvahel augutäiteks liimida. Kahe ülejäänu jaoks ostsin miskid suvalised rõngakesed käsitööpoest (ehete valmistamise jubinate hulgast), siis jäi lõpptulemus korrektne. Tüdrukud suutsid oma pakid kätte saades avamata jätta (traditsioon, et alles jõululaupäeval võib avada), ent poiss tõmbas karbi mu silme ees lahti ja küsis helkurit nähes: mis see on? No okei, vain effort... Kui ära seletasin, mis jubinaga tegu, läks nägu õnneks pisut teistpidi. Helkur pole Saksamaal vist teab, mis popp kaaslane; pehme variant on veel iseäranis leiutis.

 Igaks juhuks ka koostisained kirja, sest pooled ei söö pooli asju siinmail...

Kõik helkurid on kahelt poolt ühesugused, et ikka igast küljest ilus oleks :) Poisi oma peaks siis jalgpalli kujuga olema, aga ma ei saanud seekord vist aru, et lihtsuses peitub võlu...

 Kõike ikka nel-ja-le võrd-selt!

Helkur

Kuidas ma leidsin twitterist ühe paeluva maskipildi...

...mille otsustasin teatriõpetajast sõbrannale helkuri peale pintseldada.

Küünelakiarsenal, mida selleks kasutasin, jäi seekord fotolt välja. Oli peenike ja täpne töö, aga ei midagi kontimurdvat. Silmad maski seest lõikasin žiletiteraga välja; ka paberinoaga saaks, aga žiletiga oli hea "kurve võtta" :)

Pitsiriba silmade taha, vatiin ja riputusaas kahe helkuririba vahele, traagledus, õmblus ja valmis ta oligi.

 

Särab küll ! :)